Eilne postitus jäi tegemata, sest arvasin, et 5. ja 6. päeva postitused peaks käima kokku. Nimelt saime tulevase isaga beebiootusest põhimõtteliselt ühel ja samal ajal teada.
Ühel ilusal oktoobrikuu päeval, otsustasime pärast tööpäeva Tallinna sõita. Olles teel, arutasime igasuguseid maailma asju ja pidasime plaane. Minul oli aga sees selline kummaline tunne, et sedakorda neist plaanidest asja ei pruugi saada.
Niipea kui linna jõudsime, võtsin kokku julguse, et Ahtit suurte plaanitegemiste pealt katkestada ja ütlesin, et enne kui jätkame, lähme käime esimesest teelejuhtuvast apteegist läbi. Mõeldud-tehtud.
Järgmise hommikuni ma testitegemisega loomulikult kannatada ei kavatsenud ja kiirustasin peale testiostu kohe toaletti. Mõned minutid piinlemist ning pilguheit testile suutis minus paraja segaduse tekitada. Alustuseks sellega, et testil olnud teine triip oli õhkõrn, kuid siiski olemas. Sellele järgnes muidugi mitusada mõtet sekudni jooksul teemal, et mis siis nüüd küll saama hakkab. Kogusin end pisut ja läksin välja, et ukse taga piinlevat tulevast isa ka tulemustest teavitada.
Ma usun, et ta oli mu pilgust juba aru saanud, mis toimub ning ega ma enam täpseid sõnu mäletagi, mida vahetasime, sest tõele otsa vaadates võis seda ikka kergeks shokiseisundiks pidada küll, aga mäletan, et tulemus võttis meid mõneks ajaks üsna vaikseks.
Mõtteid ja ennast kogudes, olime peagi siiski juba uutes unistustes ja plaanides ning mõistsime, et ega ka eelnevalt peetud plaanid lõpuks teoks jää tegemata. Meis hakkas maad võtma suur rõõm ja ootusärevus :). Ostsime veendumiseks veel 2 testi, et tulemuses kindlust saada ja kui ka need samal ning järgmisel päeval kahte triipu näitasid, sai selgeks, et sellest hetkest peale soovime väga, et kõik hästi kulgeks ja meist esmakordselt lapsevanemad saaks.
Ootame oma esimest beebit ülemõistuse palju! :)
Cheers!
Kommentaare ei ole:
Postita kommentaar