My 30-day Pregnancy Challenge: 3. päev - kuidas me lapse isaga kohtusime ja kas oleme endiselt koos.

Eile kirjutasin, kuidas tähistame veel sel kuul oma üheksat koosoldud aastat, aga lugu sellest, kuidas me kohtusime jääb veelgi kaugemasse minevikku.

Teadma peaksime üksteist juba alates varajastest kooliaastatest kuna käisime ühes ja samas koolis. Tema minust paar aastat ees. Loomulikult see päris nii ei olnud.
Teadvustasin tema olemasolu ilmselt ajast kui hakkasin aktiivselt osalema kooli õpilasesinduse töös, kus ta samuti tegev oli. Oma karismaatilise olekuga jäi ta mulle seal kiirelt silma, aga ega tema siis enam sel ajal "mingitele põhikooli plikakestele", nagu mina, tähelepanu pööranud :D. Sellest hoolimata, saime siiski sõpradena hästi läbi.

Aastate möödudes jõudis kätte aeg, mil tema meie ühise kooli lõpetas ja kodulinnast lahkus, ent samal ajal hakkas ta mulle kuidagi rohkem tähelepanu pöörama. Veetsime palju aega internetiavardustes vesteldes, tekstisõnumeid vahetades või vahel kokku saades. Selgus selle kohta, et tal minu vastu tõsisem huvi on, saabus minu 18. sünnipäeva hommikul, kui kuller tõi mulle ukse taha 18 imeilusat roosi koos kaardikesega. Oh seda suurt õnne ja rõõmu, kuid kindlasti ka veidi segadust. Viimane sõna on ka selgituseks sellele, et kõik ei läinud nii lihtsalt, kui võinud oleks ja möödus veel kolmveerand aastat enne kui meist ametlikult paar sai.
Ja nagu öeldakse, siis ülejäänu on juba ajalugu :).
Tänase teema teisele poolele vastaksin, et loomulikult oleme koos, teisiti ei oskaks ettegi kujutada!

Cheers!